Kas soovite koju väikest tšempionit? Võib-olla on parem veidi oodata…
Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Ja kui väike Peeter või Anna näitab andeid jalgpallis, tennises või ballettis, on loomulik mõelda: „Meil on siin järgmine Messi!” või ehk „järgmine Serena Williams!” Nii hakkame otsima parimat klubi, parimaid treenereid ja võimalikult palju treeningtunde. Sest mida varem nad alustavad, seda parem... eks?
Siin tulebki mängu varajane spetsialiseerumine. Juba väga varasest east alates keskendumine ainult ühele spordialale võib olla lõks. Võib-olla saab teie laps tõesti staariks. Aga võib-olla kaotab ta spordi vastu huvi. Võib tekkida terviseprobleeme. Või võib ta mõista, et tegelikult tahab ta teha hoopis midagi muud.
Arutleme, miks lapsed ei peaks liiga varakult ühele spordialale spetsialiseeruma.
1. Kui treening ei ole enam mäng
Kas te mäletate, kuidas lapsena väljas ringi jooksite? Ühel päeval palli lüües, järgmisel puude otsas ronides ja päev peale seda jalgrattaga sõites? See on loomulik liikumine. Aga kui viieaastane laps treenib kuus korda nädalas ainult tennist, läheb midagi kaduma. Rõõm.
Lapsed õpivad liikumise kaudu. Vahelduva, mängulise, mitmekülgse liikumise kaudu. Kui nad on lukustatud ühe spordiala „mulli”, arendab nende keha ühte oskuste komplekti, samal ajal kui ülejäänu jääb seisma. See on nagu kirjutamise õppimine, aga ainult poole tähestiku harjutamine. Proovige sellisel viisil essee kirjutada.
2. Lapse keha ütleb lõpuks „piisavalt”
Lapse keha ei ole täiskasvanu keha väiksem versioon. Luud, lihased, liigesed - kõik on veel arengujärgus. Kui ühte kehaosa koormatakse aja jooksul korduvalt ja intensiivselt, võib see viia ülekoormuseni, valuni ja isegi vigastusteni.
Kujutage ette kümneaastast jalgpallurit, kes lööb kogu päeva ainult parema jalaga. Paari aasta pärast on tal võib-olla uskumatu löögijõud, aga ka parema ja vasaku jala vahel jõudude ebavõrdsus, mida on võimatu ignoreerida. See on aga retsept selja-, puusa- ja põlvevaludeks. Terve füüsiline areng vajab tasakaalu.
3. „Mis siis, kui nad enam sellest rõõmu ei tunne?”
Lapsed on imeliselt muutlikud. Täna armastavad nad karated. Järgmisel nädalal tahavad nad proovida parkuuri. Järgmisel kuul unistavad nad malemängust (noh, võib-olla mitte nii tihti). Aga kui last surutakse juba varases eas ühe spordiala juurde, on läbipõlemise oht reaalne.
Vanemad investeerivad aega, raha ja emotsioone treeningutesse ja ootavad, et laps jätkaks. Siis ühel päeval, kümneaastaselt, ütleb laps: „Ma ei naudi seda enam.” Ja mis nüüd? Pärast aastaid kestnud treeninguid ja võistlusi võib olla raske alustada midagi uut nullist. Kui lapsed proovivad juba varasest east erinevaid tegevusi, mõistavad nad paremini, mis neid tõeliselt huvitab. Ja neil säilib valikuvabadus.
4. Parimad sportlased ei alustanud varakult, vaid alustasid targalt
Võib-olla üllatab teid, et paljud tippsportlased ei keskendunud varases lapsepõlves ainult ühele spordialale. Nad proovisid mitmesuguseid tegevusi. Roger Federer mängis lapsena jalgpalli. Michael Jordan mängis pesapalli ja ameerika jalgpalli. Usain Bolt hakkas jooksma hiljem ja enne seda mängis kriketit.
Parimad sportlased on loonud laia liikumisoskuste aluse. See mitmekesisus toetas hiljem nende koordinatsiooni, jõudu ja vaimset vastupidavust.
Walter Iooss Jr./Sports Illustrated/Getty Images
5. Mida peaksite tegema varase spetsialiseerumise asemel?
- Laske lastel proovida erinevaid spordialasid ja tegevusi, nagu jooksmine, hüppamine, ronimine, ujumine, pallimängud...
- Julgustage mitmekesisust. Teie laps tahab jalgpalli mängida? Suurepärane. Laske tal proovida ka võimlemist või jalgrattasõitu.
- Vältige võrdlemist. Iga laps areneb oma tempos. Pole vaja püüda järele jõuda naabrist tennisegeeniusele.
- Keskenduge kogemusele. Spordiklubid peaksid eelkõige pakkuma rõõmu, mitte lõputuid harjutusi. Tulemused tulevad, kui aeg on õige.
Kuula ka samal teemal meie asutajaliiget rääkimas Vikerraadios: Spordipühapäev Vikerraadios
Ja veel üks mõte: meistrid ei sünni lasteaias
Varajane spetsialiseerumine võib tunduda nutika strateegiana, kuid see viib sageli ülekoormuseni, vigastusteni ja läbipõlemiseni.
Palju tervislikum tee on mitmekülgne füüsiline areng. See võimaldab lastel avastada sporti loomulikult, ilma surveta ja naeratusega.
Kui soovite, et teie laps oleks edukas, ärge sundige teda algusest peale ühe spordialaga tegelema. Andke talle ruumi uurida, katsetada ja mis kõige tähtsam – nautida seda teekonda. Võib-olla valib ta midagi, mida te ei osanud oodata. Ja võib-olla saab ta selles tõeliselt heaks.